Mis on Linux?: 9 sammu

2024 Autor: John Day | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2024-01-30 08:48

Linux on avatud lähtekoodiga raamistik, mis võimaldab luua keerukaid operatsioonisüsteeme. Linuxi kasutades saavad kasutajad luua oma vajadustele vastavaid kohandatud operatsioonisüsteeme. Paljud tavalised elektroonikaseadmed kasutavad Linuxi spetsiaalseid vorme. Avatud lähtekoodiga on kõigil juurdepääs Linuxi koodile, mis võimaldab neil luua uue Linuxi versiooni, mida nimetatakse ka levitamiseks.

1. samm: jaotamine

Linuxi uskumatu kohandamislaad tähendab seda, et saadaval on sadu distributsioone või Linuxi eelversioone, mis vastavad kasutajate erinevatele vajadustele. Mõned distributsioonid, nagu Ubuntu, Fedora või Debian, on loodud võimalikult lihtsaks kasutamiseks ja kasutajasõbralikuks ning on väga sarnased populaarsete operatsioonisüsteemidega nagu Windows ja OSX. Teised, näiteks CentOS ja Arch Linux, on loodud selleks, et võimaldada edasijõudnud kasutajatel täita keerukaid ülesandeid ilma traditsiooniliste operatsioonisüsteemide kehtestatud piiranguteta.

Samm: hankige Linux

Tänu Linuxi avatud lähtekoodiga olemusele on levitamise hankimine ja installimine lihtne! Jaotuse veebisaidile minnes saate alla laadida Linuxi eelkompileeritud versiooni.img või.iso failina. See fail sisaldab operatsioonisüsteemi installimiseks vajalikke põhipaigaldajaid, draivereid ja programme. Lihtsalt kirjutades selle DVD -le või mälupulgale, saate hõlpsasti installida ja käivitada oma kaasaskantava Linuxi versiooni. Püsivamaks installimiseks saab Linuxi distributsioone installida ka kõvaketta oma sektsiooni, mida nimetatakse partitsiooniks.

Samm: käsurea terminal

Kõige olulisem erinevus Linuxi ja OSX -i või Windowsi kasutamise vahel on terminal. See võimaldab Linuxi kasutajatel täita põhilisi käske, nagu failide kustutamine, teisaldamine või loomine või keerukamate skriptide (tavaliselt Pythonis kirjutatud) käivitamine. Kuigi nii OSX -il kui ka Windowsil on terminali- ja käsurealiides, peavad Linuxi kasutajad õppima seda palju regulaarsemalt kasutama, kuna see on paljude ülesannete jaoks vajalik.

Samm: Ubuntu

Ubuntu on üks populaarsemaid saadaolevaid Linuxi distributsioone. See pakub intuitiivset, kasutajasõbralikku liidest ja lihtsat installiprojekti. Kui olete Linuxi uus kasutaja, on Ubuntu suurepärane valik põhitõdede õppimiseks.

Samm: Debian

Debian, nagu Ubuntu, on hõlpsasti kasutatav operatsioonisüsteem. Selle peamine eelis on võime töötada suuremal hulgal arvutitel kui teised distributsioonid ja juurdepääs enam kui 51 000 eelnevalt valmistatud hõlpsasti paigaldatavale tarkvarapaketile.

6. samm: Fedora

Fedora on lihtsustatud operatsioonisüsteem, mis on loodud kiireks seadistamiseks ja sujuvaks töökeskkonnaks. See on üks kasutajasõbralikumaid distributsioone, uute kasutajate jaoks on saadaval ulatuslik dokumentatsioon.

Samm: Arch Linux

Arch Linux on Linuxi keerulisem versioon, mis on mõeldud kasutajatele. Sellel on kasutaja võimetele väga vähe piiranguid ja seetõttu on see kasulik kogenud arvutiteadlastele.

Samm: CentOS

CentOS on mitmekülgne Linuxi distributsioon, mis on loodud kodeerijate jaoks avatud lähtekoodiga platvormiks. Igaüks saab luua ja levitada oma CentOS -i versiooni, muutes selle üheks kõige paindlikumaks saadaolevaks Linuxi versiooniks.

9. samm: mis edasi?

Linux on üks kõige erinevamaid andmetöötlusvaldkondi ja igal kasutajal on kindlasti isiklikud eelistused. Katsetage ja proovige leida teile kõige sobivam jaotus!

Lisateavet Linuxi kohta leiate aadressilthttps://www.linux.org/